Netflix, krt!

Lõpuks on kohal kauaoodatud Netflix, aga saabus see täieliku pettumusega. Sarjade ja filmide kohal laiutab täielik tühjus. Minu jaoks siis. 2 Netflixi originali on seal, minu sarjade nimekirjast. Suht  B, C kategooria sarjad ja filmid enamuses. Kaasaegsetest sarjadest on seal osad Netflixi Originalid ja siis mõned, mille me niikuinii saame Foxist ise ka kätte. Üksikud head. 9.99 eeldasin ikka rohkemat kui Elioni filmiriiul pakub.

Tundub nagu oleks väljamaalt meile vaestele ignorantsetele idaeurooplastele tasulist televisiooniabi osutatud. “Tere saabusime must-valge teleka- ja antennimaale, värvilise pildi ja kaabliga” Masendav sisu ikka. Netflixi telliks niikuinii Eestis ainult need, kes tahavad saada värskelt ilmunud uut ja põnevat, ning kvaliteetsarju ja filme.

Kui selle pakutava sisuga midagi drastilist free triali jooksul ei juhtu, siis.. ma ei näe mingit mõtet maksta selle teenusest.

 

Update:

Suuremat sorti PR kala ikka kui lugeda kommentaare.

 

Et siis läks üldse worldwide’i ja rahvas ei ole impressed.
Your start in Poland is horible. The newest movie is pacific rim no house of cards. Maybe 200 old vhs movies available and 20 tv series unsure emoticon you want 10 euro for this when HBO and HBO GO cost 6/7 euros with movies straight from cinema and hbo tv shows. Im discused with this offer.”

Advertisements

Klassikokkutulek/Seks ja linn

Ma ei ole tavaliselt chick, kes heldinult meenutab vanu häid aegu. Alustab juttu, kui mina veel väike tüdruk olin, siis oli rohi rohelisem ja taevas sinisem. Mis möödas, see möödas. Mitte, et mul nüüd mingi hirmus lapsepõlv oleks olnud. Mu lapsepõlv oli suht igav ja kooliaeg ka suht emotsioonitu. Keska ajast mäletan, et meil oli hästi kokkuhoidev klass. Äärmiselt andekad ja multifunktsionaalsed neiud olime. Oma klassiansambel, näitetrupp… midagi kindlasti tegime veel. Tegime ja esitasime klassiga kooli lõpetamiseks laulu, mida mu tollane muusikaõpetaja ja koorijuht ei suutnud nooti panna ja meie ametliku klaverisaatja asemel pidin mina seda plönnima lõpuaktusel.  Kõigele lisaks on see lõpuvideo kadunud ja ei saa vaadata nutvaid õpetajaid. Minu lahkumist arvestades oli see nii mõnelgi õpetajal rõõmupisar. Mul oli arvamus kogu aeg ja ma vaidlesin.  Minu klassijuhataja näiteks, kellega me olime kogu aeg nugade peal.

Nüüd saab meil kümme aastat lõpetamisest ja korraldatakse kokkutulek. Seekordne kokkutulek tekitas millegi pärast mõtte, et jumaljeesus, tehakse ju kohe meeste ja laste kontroll. No ja ma feilin mõlemas kategoorias. Sõbrad teevad mulle selgeks, et ma kujutan endale ette seda ja tegelikult meenutatakse vanu häid aegu, mitte ei mõõdeta üksteise eraelulisi ja tööalaseid saavutusi. Muutusin natuke rahulikumaks ja süüdistasin ennast jälle ülemõtlemises. Seda kõike seni, kuni mu klassiõest sõbrants jooksis kokku ühe teise vana klassiõega, kellel on klassivennast mees ja kaks last temaga. Esimeste küsimuste seas oli kohe, kas on mees ja lapsed?  Peale seda läksime sõbrantsiga välja ja hakkasime mängima mängu, kellel pole emba-kumba –  ei meest, ei last. Nii palju kui me välja suutsime mõelda või omasime informatsiooni, siis peale meie olid kõik abielus/suhtes ja/või lapsega. Mul on hea meel kõiki neid näha, aga kui keegi hakkab minu perekondliku staatuse tagamaid uurima, siis ma võin pahandada. Kuna noored emad on kõige uudishimulikumad ja omavad arvamust (vaata:  perekool.ee), siis kes teab, mis nad kokku mõtlevad. Loomulikult pole kõik noored emad sellised, kes nahaalselt oma nina teiste eraelusse topivad, aga suur enamus siiski kipub väga vähese informatsiooni põhjal üsna huvitavaid järeldusi tegema. Mul on täitsa OK vallalise elu ja ma lihtsalt ei viitsi seda igal sammul inimestele tõestada.

Nii jõuame ka sujuvalt selleni, kuidas me käisime vaatamas Seksi ja linna viimast osa Cinamonis. Esiteks olin ma täiesti veendunud, et ma seda ei lähe vaatama. Aga ma kohutavalt kergesti allun survele ja olen odava raha eest igast jama nõus vaatama.Kui ma oma Tulipunase Lillekesega olin tibinad peale korjanud, siis oigasin valulikult, et kas me ei saaks palun võtta kedagi veel kampa, sest KUI VAHVA on ilmuda Seksi ja linna vaatama neljakesi…õujee, kes on kes? Varustasime ennast näksi ja joogiga. Tundsime kaasa poistele, kelle naised on kohale lohistanud ja asusime sabasse. Piletikontrollide peakohal ekraanil käis mingi äkšn treiler ja nii naelutasime oma pilgud sinna. Ajasime hooga näost komme ja popkorni sisse ja kommenteerisime,… üüü, Ställõun…üüüü  Willis….üü, mida krdit herr Kuberner!!!… mis film see on? mis film…JET LI? DOLFIIII….Järjekord hakkas jõudma meieni. Selg hakkas vaikselt limbo poosi vajuma, et veel viimaseid hetki tabada ekraanil toimuvast. Mis film? Mis film? Lõpuks saime piletikontrollist mööda ja vahtisime suurte silmadega teiselpool ekraanilt  treilerit edasi, samas kui ülejäänud külastajad meist mööda saali voorisid. Leidsime, et seda filmi võiks küll vaatama tulla –  THE EXPENDABLES!

Woah! Eks?

Aaa… tulles tagasi Seksi ja linna juurde. Nii palju kui oli tüdrukuid, oli erinevaid arvamusi. Mina isiklikult kartsin hullemat. Aga isegi sai naerda ja seks suurel ekraanil pani mind silmi pilgutama kiiresti 🙂

Jeebus, kes selle kõik läbi loeb võib endale prääniku lubada.

Filmikas vol2

Viimasel ajal eelistan tegeleda muuvimaniaklusega. Viimased vaadatud filmid,

Inglourious Basterds 8/10 Lõpuks sai ka vaadatud viimane Tarantino üllitis. Tõeliselt nautisin selle vaatamist. Lausa lust. Tarantino pole nõus avaldama, miks ta kirjutas pealkirja grammatiliselt valesti. Minu isiklik arvamus – filmis oli ühel vandil see noa tupe peale graveeritud käsitsi ja ma arvan, et tüüp kujutas keskmist kirjaoskamatut ameeriklast ja Tarantino võib olla mõnitas uljaid, kuid mitte eriti haritud ameeriklasi? Tarantino oli suht õel ameeriklaste suhtes selles filmis üldse. A samas, kelle vastu ta polnud. Muidugi absoluutselt ärateenitud Oscari sai kolonel Hans Landa osatäitmise eest Christoph Waltz. Minu (olematut)taset näitlejate tundmisel näitab see, et ma tükk aega jõllitasin Gedeon Burkhardi (Cpl Wilhelm Wicki) ja nuputasin ennast siniseks (no imdb allowed during movies!), et kust ma teda tean, kuni ma lõpukas karjatasin KOMISSAR REX!!! ja tegin mingi piiksuva häälitsuse. Kõik näitlejad olid kohutavalt sümpaatsed ja tohutu respekt soravate võõrkeelsete esituste eest. Tavafilmides ja seriaalides on kõige masendavam kuulda, kuidas ameeriklane feigib mingit võõrkeelt (enamasti vene või saksa keelt) ja väidab, et ta on fluent, kuid tegelikuses tuleb tema suust kõrvu mõrvav tekst. Makes me wanna go Bear Jew on the director.

(500) Days of Summer 6/10  – Poiss armastab tüdrukut. Tüdrukule meeldib poiss ka, kuid ütleb talle kohe ära, et ta ei usu armastusse. Poiss arvab, et ta saab olukorraga  hakkama ja suudab lõpuks tüdruku südame sulatada. Lugu enesepettusest ja enese leidmisest. Mulle meeldib Joseph Gordon-Levitt selles filmis, kuid ma ei saa aru üleüldisest Zooey Deschaneli vaimustusest. Kas ainult mulle tundub või ta mängibki igas filmis ilusaid “teistmoodi” tüdrukuid, keda kõik tahavad aga ka kergelt imelikuks peavad ja ei tee teda katsetki mõista?

Did You Hear About Morgans 2/10 – Püha jumal, milline jubedus! Ma vaatasin seda filmi nädal tagasi ja ma olen edukalt mälestused blokkinud  oma ajust. Palun ära vaata. See film on täielik aja raiskamine. Ma olen pro-romatilised komöödiad aga ishanda jeesus! Sa arvad, et sa võtad igavesti närvilise ja anaalse Sarah Jessica Parkeri ja adoraablist kobakäpa Hugh Granti ja sul on taevalik komöödia olemas? Vale. Kuid idee oli iseenesest ju üsna hea. Võtta perse kukkunud abielupaar ja sundida neid täiesti võõras ümbruses ja lõigatud muust maailmast lahendama oma probleeme, mille lahendamist nad koduses ümbruses igavesti edasi on lükanud. Pööfi. Romantilise komöödia ABC. Paljud filmid on saavutanud täiesti aktsepteeritava romatilise komöödia staatuse tänu sellele lihtsale retseptile. Kurat, aga dialoog nagu esimese klassi oma kirjutatud! Tegevus täielikult jabur ja ebausutav. Õh! Ma ei mäleta, mille eest ma need kaks punkti lubasin üldse anda. Kas see aasta on tulnud mõni aktsepteeritav romantiline komöödia? Palun andke teada. Kõik need, kes arvasid, et “Leap Year” oli hea, palun mitte vastata.

Chéri – 8/10 Draama vananevast endisest kurtisaanist Least  ja tema kunagise konkurendi, praeguse frenemy (kole väljend, aga ma ei tea paremat) üheksateistkümneaastasest pojast Chérist, kes alustavad lihtsat, lõbusat ja kohustustest vaba kooselu kui avastavad kuue aasta möödudes ennast ikka veel teineteisega. Siis aga otsustab poisi ema aga pojale naise leida. Ka veel siis on mõlemad veendunud, et nad suudavat teineteiseta elada. Kõik see aga muutub kui pulmad tegelikult käes on.  Michelle Pfeiffer sobib sellesse osasse ideaalselt. Ta on hämmastavalt ilus naine ikka veel. Kui ta naeratab, siis ta nägu on värske ja noor, kuid tõsine olek toob ta näo tõelisele vanusele palju lähemale.

Shutter Island – 9/10 Küll mul oli hea meel, et ma midagi selle filmi kohta ei lugenud enne selle vaatamist. Väärt mõte on seda filmi vaadata ilma igasuguse eelneva informatsioonita. Põnevust ja ajukeppi nabani!

The Reader 9/10- Teise maailmasõja järgsel Saksamaal avastab noor juuratundeng, et on seminari raames sattunud kohtuistungile, kus süüdistatakse naisi sõjakuritegudes. Nende seast üks on naine, kellega tal oli suhe 16.aastaselt ja kes oli temast paarkümmend aastat vanem. Film inimeste vahelisest armastusest ja inimeste armastusest. Minule isiklikult meeldis kui täpselt oli kujutatud maailmasõja aegset Saksamaad. Palju tähelepanu oli pööratud detailidele ja ma ei pea selle all silmas Kate Winsleti pahmakaid kaenla all. Lugu ise oli äärmiselt inimlik. Mitte midagi polnud ette heita. Väga hea vaatamine.

Up 10/10 –  Parim multikas ever. Võib olla oli keegi eelmisel õhtul mu joogi sisse libistanud mellow-pilli aga see oli üks kohutavalt südamlik lugu. Kõike oli parajas koguses – romantikat, seiklust, nalja. Nummimeeter oli kogu aeg laes ja mõnes kohas pani kõri pitsitama (hey, i’m human after all). Igal juhul soovitan soojalt.

Vajan abi!

Mina olen tavaliselt see inimene, kelle käest küsitakse,  mis film see on, kes seal näitles, mis lugu seal kasutati? Ma kas tean või kui jänni jään, siis google aitab ikka välja. Nüüd aga jäin ma täiesti jänni. Ma ei suuda leida ühte filmi. Rehitsenud erinevate otsisõnadega imdb-d,  google’it ja youtube’i, kus on olemas treiler, mida ma olen näinud. Ei miskit!

Film on kas 2009 või 2010 aasta oma. Ta on teen-horrori paroodia. Kamp pubekaid läheb metsa ja arvab, et neid üritatakse tappa. Tegelikult kõngevad nad lihtsalt väga halbade kokkusattumuste tõttu ja nende arvatavad mõrtsukad on tegelikult kaks kohaliku ohutut hillbillyt.

Ma ei saa magada kui ma seda üles ei leia!

***

Aaahhh..nevermind! Sekund peale postituse nupu vajutamist helistas Daki,

“Seal mängib Alan Tudyk!!”

Jaaaaaaaa…..film on “Tucker and Dale vs EVIL”

Nädalavahetusest ja filmidest

Mu plaanid ei tööta mitte kunagi.  Kodus kudemise nädalavahetus läks selle nahka, et laupäeval oli tööle vaja tulla. Koju jõudsin 19.30 ja avastasin, et ma olen kutsunud endale külalised, mis tähendas, et ma pean oma toas oleva saasta  ühte nurka kokku lükkama ja tekiga katma.  Ei, ma lükkasin saasta ikka teise tuppa. 🙂

Pühapäev ei kulgenud ka just teki all lebotamise tähe all. Maile helistas ja kutsus maale mõneks tunniks. Mul olin nõus, sest mis see  -29 siis ära ei ole. Panin mütsi pähe, sidusin salli kaela ja sõitsime maale. Kuradi ilus oli õues – päike paistis, õhk sätendas. Maile juures oli puu, mis nägi välja nagu jõuluehe. Oleks, et oskaks siis sellist asja pildile püüda. Olime seal täpselt nii kaua, et sääred ja nina härma läheksid aga veel päris jahe ei hakanud.

Vaadatud filmid eelimine nädal,

The Imaginarium of Doctor Parnassus 7/10 –  Oli ilus vaadata. Tõesti ilus oli. Heath Ledgeri esimene stseen võttis natuke õõnsaks seest. Ma ei tea, võib olla oli asi tingitud hilisest kellaajast, aga esimese poole filmist ma haigutasin. Igav iseenesest ju ei olnud aga samas mingit märkimisväärset tegevust ka ei toimunud.

It’s Complicated 6/10 –  Romantiline komöödia. Peaosades Meryl Streep, Alec Baldwin ja Steve Martin. Fun vaatamine.  USA Office’i John Krasinski õlul oli põhiline huumori tegemine. Ideaalne pohmakahommiku film 🙂

Up in the Air 8/10 –  George Clooney jälle üks väga hea roll. Komöödia professionaalsest vallandajast, kelle elu mahub ühte kohvrisse ja kes veedab kodus üksteist päeva aastas ja naudib seda täiel rinnal. See kõik võib muutuda kui kulutuste kärpimiseks otsustatakse vallandamisi läbi interneti tegema.

Filmikas

Vaadatud filmid,

“Sherlock Holmes” 7/10 – Mu just lugesin Sherlock Holmes’i, nii et suht feil filmi vaatamine minu jaoks. Kaks peategelast juba olid raamatust täiesti teistmoodi kujutatud. Robert Downey jr.-il ja Sherlock Holmesil on ainult üks ühine joon ja see on nende narkolembus. (Eelneva lause eest varitsetakse mind täna pimedas koridoris veini pudeliga ja antakse sirakas kuklasse. Punase veini pudel, veame?) Jude Law, kes mängis raamatus suht ohmu ja äpuna kujutatud dr.Watsonit, oli Richie filmis kõva rusikakangelane ja tihti tuusam tegelane kui Downey. (Teine löök jalaga kõhtu). Filmi algusest saati püüdsin ma endale sisestada, et ma ei võrdleks seda kogu aeg raamatuga. Aegajalt läks isegi korda. Raamatut mitte lugenutele (nagu olid ka kõik Golden Globe auhindade otsustajad) võis see film olla tõesti mõnus märul. (Kolmas litakas näkku ja laip trepimademel tervitamas saabujaid)

“The Lovely Bones” 4/10 – Väga segased tunded. Film koosneb fantaasia osast ja siis reaalsuses toimuvast. See fantaasia osa oleks võinud täiesti ära olemata olla. Kohutav raha raiskamine asjale, mis ei tundunud omavat mingit mõtet. Film oli nii hakkiv. Paljud asjad lihtsalt ei viinudki kuhugi välja. Paljud mingid süzeeliinid viisid samasse kohta tagasi ja ei neist polnud filmile kui tervikule mingit kasu. Samas olid mõned stseenid kohutavalt hästi filmitud. Mängitud pinevusega täpselt piirini ja veel natuke edasi, et vaataja ikka kikivarvul oleks. Eriti need stseenid, kus vaataja juba ette teab, mis juhtuma hakkab. Film kestis kaks tundi aga tunne oli, et see ei lõppe mitte kunagi.  Muide IMDB hinne on tal 6,9 (eile oli veel üle seitsme), nii et vaadake ja vaielge minuga ja öelge, et see oli Suur Kunst ja ma, loll, ei saa lihtsalt aru. Ma ei saa aru, kuidas Peter Jackson fantaasia osa pekki sai keerata?

“Dorian Gray” 7/10 – Mulle film meeldis. Ei tekitanud suuri emotsioone ja soovi kritiseerida. Asi on selles, et ma õnneks ei mäleta väga raamatut. Kui ma nüüd raamatut uuesti loen, siis küll ma räuskan.

“The Wedding Date” 5/10  – Hea vaheldus oksendamiseni roosadele romantilistele komöödiatele. A muidu kõik liinid sama. She gets the boy in the end!

“Ink” 8/10 – Rääkides fantaasiamaailma ja reaalsuse kokkusobitamises, siis “The Lovely Bonesi” Peter Jackson võiks selle filmi tegijate käest õppida. Mulle väga meeldis. Mitte ühtegi tuntud näitlejat. Silmale ja hingele.


“The Men Who Stare at Goats”
8/10 – Kõige ajuvabamad poolteist tundi. Kohutavalt naljakas. Sa saadki aru, et  kõik seda filmis kujutatud jaburust võidaks kuskil vabalt tõepähe võtta. Absoluutselt ei imestaks kui kuskil midagi sellist päriselt oleks toimunud. Sparkly eyes…hahahaaa.

Bob Wilton: [from trailer] What are you doing?
Lyn Cassady: [while driving the car] Cloud bursting, it keeps me sharp.

PS Õhtul tuleb erandkorras teise parooliga postitus. Postitus on mõeldud riistvõimlemisklubi Kiira-Käära liikmetele ja tõesti ei huvita teisi lugejaid. Liikmed saavad parooli minu käest.

Vanad ja kobedad

“Wolverine” on tunduvalt halvem film kui “Mamma Mia”.  Tuleb välja, et Brosnan, Firth ja Skarsgard teevad poolalasti Jackmanile ja Reynoldsile ära. “Mamma Miat” ma olen nõus teistkorda vaatama. “Wolverine´i” ei iialgi.

“Mamma Mias” oli  neid jube naljakas laulmas kuulda, eriti Skarsgardi nii kähku peale “Ingleid ja deemoneid”. Pool filmi ma olin täiesti veendunud, et neid sunniti selles filmis näitlema. Kui sa võtad seda kui muusikali mitte filmi, siis on täitsa kobe.

“Wolverine” teisest küljest oli ikka väga kurb vaadata. Sisu nagu polnudki. Kõik olid ainult nii rõhutud ja raskemeelsed. Lõrisesid ja urisesid. Ma olen täiesti veendunud,  et käsikiri koosnes 80% ulatuses aaaarghhh…idest.

Kaamera võtab suures plaanis võimetus vihas uriseva Jackmani lihaselist üleakeha  jaaaaaaaa….stseen! Tee seda veel erinevate nurkade alt umbes kolmkümmend korda ja palun väga- “Wolverine”. Päääh…

Filmidest

Käisin kinos laupäeval vaatamas filmi “Angels & Demons”. See oli täpselt selline nagu ma ootasin.  138 minutit põnevust ja silmailu.  Silmailu pakkusid Rooma ja Vatikani kirikud. Võimas. Film tundus tehtud olevat fast forwardiga, et ikka kõik raamatus kirjapandu teatud ajalimiidi sisse ära mahuks. Ei olnud väga aega eelmiste sündmuste üle mõtiskleda kui juba Hanks tormas järgmisele sündmuskohale, kus toimus kraadikese põnevam action. Ilusti keris pinget kuni lõpuni ja miski ei käkkinud seda ära. Hea oli rahvusvaheline näitlejaskond. Isegi igas filmis kohustuslikud Hollywoodi suured staarid- Tom Hanks, Ewan McGregor ja  Stellan Skarsgård. Tom Hanksi näitlemist ma ei hakka kommenteerima, ta teeb seda lihtsalt hästi. Ei midagi suurepärast ega midagi halba. Tõelise pettumuse valmistas Ewan McGregor, kes lihtsalt ei sobinud oma osasse üldse. Stellan Skarsgård aga oli suurepärane oma rõhutud olekus. Ma olen temast tohutult vaimustuses. Üks asi, mis mind tohutult igast katastroofi filmide juures närvi ajab on rahvussümbolite suurejooneline lõhkumine. Mitu korda on Vabadusesammas või Valge Maja või Eiffeli torn erinevate apokalüptiliste sündmuste puhul ära lõhutud? Aitab vast. Saame aru küll, et oi pljätt jama majas.

“Juno”. Jah, ma vaatasin seda alles nüüd esimest korda. Mulle täitsa meeldis. Kõik kiidavad Diablo Cody dialooge ja Ellen Page´i näitlejatööd. Nii on. Suurepärane.  Mul ei ole omalt poolt midagi lisada. Siiski. Vaene Michael Cera, kellel tulevikus läheb väga raskeks sellest armsa, naiivse ja närvilise poisi rollist välja ronimine.

Kirss jäätisel ja selle postituse tõeline põhjus aga on pühapäeva õhtul TV3-s näidatud suurepärane akšnkomöödia “Ausad valed”. Filmi olen ma näinud mitu korda, kuid viimasest vaatamisest on möödas arvatavasti aastaid. Põhimõtteliselt me kiljusime Katsiga teleka ees, sest film oli lihtsalt nii äge! Suurepärane üheksakümnendate pompoosne äkšn. Kõik plahvatab ja põleb. Tagaajamine kaubanduskeskuses hobusega. Arnoldil on muskel paljas. Komöödia osa täiesti paigas ja üldse mitte halb. Kõige õudsam ja halvem hetk oli kui Švartsu naeratas pereidülli eksponeerimise käigus. Švartsu naeratus näeb välja nagu rotveileri nägu vahetult enne seda kui ta sind hammustab. Kõige parem oli iga natukese aja tagant karjuda, oh nüüd tuleb hea koht! Kuradi hea film oli ikka. Kogu aeg oli lollakas-rõõmus naeratus näol.  Eraldi lõbu pakkus  Schwarzeneggeri aktsent. Get däun! Koheselt meenus Pablo Francisco ja Little Tortilla Boy (1.35).

Ma arvan, et ma pungestasin nüüd oma naba ära selle postituse kirjutamisega.


Teeme eriti halva filmi õhtu!

Saades inspiratsiooni just kanalilt TV3 tulevast “Charlie´s Angels: Full Throttle´ist” teen ettepaneku teha “Eriti halbade filmide õhtu”. Valikus võiks olla filmid, mis on nii halvad, et ajavad naerma või on lihtsalt väga valusad vaadata. Kindlasti peab sisaldama üht märulit, kus peaosas on Van Damme, Norris, Stallone, Seagal, Schwarzenegger või mõni muu silmi veritsema panev härg.

Mis on kõige halvem film, mis te viimasel ajal näinud olete?

Crna macka, beli macor

ehk Black Cat, White cat.

“Matko is a small time hustler, living by the Danube with his 17 year old son Zare. After a failed business deal he owes money to the much more successful gangster Dadan. Dadan has a sister, Afrodita, that he desperately wants to see get married so they strike a deal: Zare is to marry her. But none of the two care much for an arranged marriage: Zare is in love with Ida, Afrodita is waiting for the man of her dreams.”

Filmis tõmbavad kõik kõigil väga humoorikalt nahka üle kõrvade. Põhiliselt saab kogu aeg petta pisisulist peategelane Matko, kellel vaesekesel, elus üldse ei vea.

Kõige vahvam on vaadata, mida gängstad endale leiutavad elu mugavamaks tegemiseks. Raha on aga selle eest midagi osta lihtsalt ei ole. Või siis kui on ainult kummalisi vidinaid, nagu näitkeks kaasas kantav vinüülplaadimängija.