***

Keegi kobistas kõrvaltoas, allkorrusel, kõrvalkorteris.. keldris? See maja on papist!

***

Niipea kui sa hakkad mingil teemal ära tõusma ja julged hästi arvama hakata endast, siis elu virutab sulle lahtise käega näkku ja kisub sind maa peale tagasi.

Illusioonid vs reaalsus

Birgitil ja AbFabil on õlleisu.

Kontakt Birgit ütleb
aAAAAHHHhhhhhhhhhhhhhhh
kes mulle õlkut
toob
?

*Samal ajal trükitud tekst*

Kontakt AbFab . ütleb
nojah
ma käisin pesemas, pea on märg
ja mul on haige olla
antoni vastus? küll see pea jõuab ära kuivada
Kontakt Birgit  ütleb
mingi mees võiks olla, kes tooks õlut
😀
nohjah
Kontakt AbFab . ütleb
jea…

About nothing

AbFab kiunus eelmine nädal mulle, et “miks sa ei kirjuta”. ‘Ta on kõige viimane inimene, kellele mul oleks üldse midagi uut kirjutada. Msnis jõhverdan talle niikuinii kõik ära.

Noh, millest ma siis nüüd kirjutan. Selline 12 aastase päevikupidaja tunne on.

“Täna ärkasin liiga hilja üles, vedelesin veits veel voodis ja siis tuli mulle meelde, et ma pean auto parandusse viima. Viisin auto parandusse. Läksin tööle. Tegin vähe tööd, sest rohkem polnud. Käisin lõunal Matilddaga. Sõime lillkapsapüreesuppi. Läksin tagasi tööle. Tegin veel vähem tööd. Panin aja juuksurisse. Läksin koju. Tegin arvuti lahti.  Kõik lehed olid loetud, näod näoraamatus ülevaadatud. Süüa teha ei viitsi. Leidsin veini. Kirjutaks blogi.  Blogimine on raske. Nõme blogi. Bitšin AbFabile, et naised on aegajalt nõmedad, kaasa arvatud mina ise. Blogiks sellest, aga ei viitsi, pealegi, sõbranjed äkki kukuvad isiklikult võtma. AbFab juba võttis. Rahustasin teda, et jutt ei käi temast. Ei viitsi teisi isiklikult rahustama hakata. Blogimine on raske. Fuck it.. kus mu vein on..”

(Vasakule ära)