Eesti nali

Ma ei plaaninud väga täna tegelikult eilsest charity stand-upist kirjutada, kuid lugedes eile üles astuma pidanud,  skeenelt lahknud kohaliku koomiku mõtteavaldusi, ma veits solvusin. Aga kõige pealt eilsest.

Kuna eestlased on selles veel üsna lapsekingades, siis ma ei lähe sinna kunagi kõrgete ootustega, niisiis on mul enamasti seal üpris tore. Nii ka eile.  Kuna enamasti tehakse nalja inglise keeles oli meeldiva erandina eile Sander Õigus, kes tegi suurepärast madalalaubalist huumorit eesti keeles. Rahvas sai kõvasti naerda.  Stewart oli oma tavapärases headuses kui mitte arvestada paari mööda minekut ja paari lost in translation nalja. Stewarti kohalt viriseks ühe asja kallal ainult, ta teeb aegajalt mingi nalja, esitab seda kui tõeliselt juhtunut, aga situatsioon on liiga out there. Läheb muinasjutuks ära. Mõte on hea, aga teostus saaks parem olla. Ma ei saagi eeldada, et koomikutega peavad kõik need situatsioonid juhtuma, millest nad huumorit välja kisuvad, aga ei tasuks liiga hulluks ära fantaseerida mingit teemat. Ei tööta väga hästi. Janikat ma varem polnud näinud, aga tema tegelaskuju – väike kahvatu kummaline tüdruk – tuli täitsa hästi välja ja rahvale tundus meeldivat ka. Kahjuks polnud Keiul eile väga hea päev. Ma olen temalt tugevamaid esitusi näinud. Aga ma tervitan kahe käega eestlasi, kes võtavad selle sammu, ning haaravad mikri. Rohkem tahaks õhutada eestlasi eesti keeles nalja tegema. Ma saan aru, et sellega just välismaal laineid ei löö, aga laiendaks oluliselt eesti publikut.

Aga nüüd mu solvumise osa juurde. Ma tunnen ennast sügavalt puudutatuna, kui koomik, kelle nalju ma naljakaks ei pea, mitte selle pärast, et ma ei saa aru, vaid selle pärast, et SEE POLE NALJAKAS mu jaoks, ütleb oma lavalaudalt lahkumise postituses,

“And certainly, when my carefully prepared thoughts of the day found no response, I deeply resented being judged by people whom I didn’t care about. Whether it was the audience, who was not there to be forced to think, or the majority of other standup comedians, who were almost always narrowly focused.”

Kui ennast täis saab olla?

See on umbes nagu üks kuulus tohter, kellest AbFab mulle eile rääkis, kes konverentsil tegi nalja, kuidas keegi oli pidanud Frank-Starling seaduse loojaks inimest, kelle nimi on Frank Starling. Ma saan poindist aru, aga ma ei pea seda naljakaks, samuti ei pidanud seda eriti naljakaks keegi seal konverentsil.

Peale selle on võimalik esitada oma filosoofilisi mjuusinguid ka nii, et me, madalalaubalised, seda naljakaks peame. Sa võid ennast pidada ju kohutavalt naljakaks ja üksi kodus kõhistatada iseenda geniaalsuse üle, aga kui su publik sind naljakaks ei pea, siis sa lihtsalt pole naljakas, mitte et  publik pole tasemel.

Selles sissekandes oli nii palju mida kommenteerida, mille üle silmi pööritada, et ma ei viitsi sellel rohkem peatuda ja jätan teile endale võimaluse antud sissekande põhjal inimesest järeldus teha. Ütlen veel ainult, et mul on hea meel, et härrale endale ka lõpuks kohale jõudis, et tema naljade koht pole laval.

Advertisements

Mina, vanaema ja teemaks UG

Selgitasin vanaemale, et ma lähen Undergroundi täna stand-upi vaatama. Peale selle kui ma olin püüdnud talle seletada, mida stand-up õieti tähendab – leidsime temaga hiljem koos, et püstijalanalja – üritasin selletada talle asukohta. Ta ei ole kuulnud ega näinud kunagi seda kesklinnas. Selgelt, see on nurga taga ja keldris ju.

V: “Keldris, võeh!”

Vanaema tahtis teada, mis sorti puhvet see selline on. Ma siis näitasin talle pilte. Sattusin mingi albumi peale UG feissbuki lehel, kus maikadega püsiklientidel olid ikka kõik tätoveeringud näha, habemed ja sakris juuksed igal pool pluss olid seal pildid mingist stiilikast, kus rahvas oli põrsakesteks ja haldjateks ja huntideks riietunud. Vanaema oli krimpsus kulmudega ja kui pilti tuli ilusa  punase harjaga punkar, siis ta lausa võpatas ja hüüatas, “issand jumal!”

V:”Kas sa ei karda, et kui nad ennast purju joovad, nad tulevad sulle kallale?”

Ma olin kulm kõrgel, et miks nad peaks? Kust üldse on tulnud selline arvamus, et kohe kui on veits karvasem ja tätoveeritum tüüp, siis tuleb ikka mingi tüli ja pahandus. Ma võin vist selle pubi intsidendid küll ühe käe sõrmedel kokku lugeda, millest ma ise üldse kuulnud olen.

B:”A, vanaema, mis siis saab kui ma ühe sellise koju peaks tooma?”

Vanaema võpatab,

“Too siis kui  mind ei ole. Muidu ma ehmatan ja hüppan aknast välja. Kas sa vähe siledamaid ei võiks valida?”

Kui ma uurima hakkasin, et milline mu peika siis välja võib näha, siis vanaema leidis ikka, et mul on õigus tuua koju sellist inimest nagu ma tahan ja tegelikult ega ikka välimus ikka ei loe kui inimene on tore.

“Ma lihtsalt ei saa aru, kui neil igal pool suus need needid ja rõngad ja .. kuidas nad söövad?!”

 

Elus

Lihtsalt nii kiire on olnud. Ei ole midagi tarka öelda olnud, ega tegelt praegugi ole. Jubileiku oli fun. Kõik said peaegu tulla. Välja arvatud kaks inimest. Nimesid nimetama ei hakka. Khmnadjakhmrojukhm. Kokku tuli ikka 30+ inimest. Visati üles ja puha.

Nüüd ma ei pea pikka aega enam sünnipäevi, sest suured sünnipäevad pole ikka minu teema. Pigem hängin oma sõpradega väiksemates gruppides, saab rohkem lobiseda inimestega ja maailma asju arutada.

Firmas sai tehtud väike vangerdus ja nii on mul hetkel vähe vaba aega. Põhiliselt selle pärast, et tööd on ropult ja teiseks püüan oma sõpsidega hängida oma tööst vabal ajal, et ma tööasjadele liiga palju ei mõtleks ja sellest tingitult looteasendis kuskil silmad pärani seina ei jõllitaks. Eile sai jälle AbFabiga õllesid lahendatud, maailma parandatud ja inimloomuse üle arutletud.  Eelmine nädal oli eriti tegus – Matilddaga  sai sushitatud ja mimoosatatud, rahvaga lauajalkatatud, bowlitud…

…UGs Piia tehtud kunsti nauditud…

…lõpuks Katsi ja Kaarli juures V-Liisuga foodfestitud. Tegus. Kes minuga õhtuti hängida tahab, andku märku. Reede on juba bookitud Görani poolt, siis me meenutame vanu häid aegu kasiinorahvaga. Uh, kus aeg lendab, kunagi sai lausa kaarte jagatud ja ruletiratast keerutatud.

Oh, ja loomulikult lähen ma Dylan Moranile. Mis siis, et ma seda sama showd juba Soomes eelmisel aastal käisin vaatamas. Ime-faking-line, et kaks showd on Eestis väljamüüdud!

Tänud suuredsuuredsuured Nadjale, tänu tema telefonikõnele ma jõudsin piletid ära osta.