Reisielamus

Leedu peldikud on omaette nähtus. Enamasti auk betoonpõrandas. Väike auk.  Sisenesid sinna alati hirmusegase jälestusega, kirudes ennast puuduvate kummikute pärast. Lootes, et eelmine külastaja ei ole jätnud “märke” endast maha. Iga uus peldik oli kui väike seiklus.

Kui ma olin juba veendunud, et Leedu ei suuda mind enam mitte millegagi üllatada, siis ma eksisin sügavalt. Neringa poolsaarel asuva delfinaariumi kohvikus istudes ja show algust oodates, saabus hästi mõtliku näoga Karin ja ütles, et ma pean nägema sealset peldikut. Ma mõtlesin siis, et see saab olla kas midagi äärmiselt ilusat või veel kohutavam kui eelmised kohad. Äärmiselt intrigeeritult sisenesin tualetti.  Vastu võttis mind kahhelkividest suur saal. Igasugu orvad, troopilised taimed, kraanikausid rivis, mähkimislaud.  Hull disko värk.

Pilt0099

Ma ei suutnud oma silmi uskuda, kas tõepoolest nii peen ongi? Karin tõmbas vaikselt näpuga mind kabiinide poole ja avas ukse,

Pilt0098

Advertisements

4 thoughts on “Reisielamus

  1. Ma imestan, et Leedust ühtegi edukat suusahüppajat sirgunud pole. Igas krdi avalikus kohas on neil sellised peldikud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s