I´m all ears

Mulle meeldib kui mul käivad külalised. Eriti külalised, kes toovad mulle nänni. Katzu tasustas mind eile viie tunnise nõustamise ja kiire autoekspertiisi (kui sa selle kähriku alla ajasid peale Rõngut, siis vaevalt, et see võre sul ikka veel auto all on) eest suurepärase lihatoodete valikuga. Seal oli liha tarrendis, pikad verivorstid, kokteilviinerid, verikäkk, jäägriliha.. oeh. Arvake, mis ma õhtusöögiks teen?

Seoses nõustamisega. Kuna päris mitmed teist, kes mind loevad on praegu omadega puntras (sest praegu mind loevad enamasti minu sõbrad ja ma tean ju teid, midagi te olete mulle ju rääkinud) ja ei oska sellega midagi ette võtta, siis rääkige kellegagi. Kas minuga, mõne teise sõbraga, spetsialistiga. Rääkige. Kui te ei räägi kellegagi, siis kõik see crap lihtsalt koguneb ja mingi hetk keeb see üle ju. Võib olla see teine inimene näeb sinu probleeme teise nurga alt ja oskab leida või aidata sul leida neile lahenduse.

Ja natuke emotsionaalset väljapressimist, mina ju muretsen teie pärast. Kas te siis ei tea? Kui te ei ole häpid, ei ole mina häpi. Ja kui te ütlete, et kõik on korras, siis jeebus, mul on ju silmad peas ja pessimist nagu ma olen genereerin kohe worst case scenarios välja.

Sai natuke emo postitus aga raisk, muretsen!

NB! Kui kellelgi peaks tekkima tahtmine südant puistada siis ma olen teisipäevani vaba kui lind.

Uni on hea. Täna seiklesin unes kuskil soojal maal maa-alustes koobastes. Mul on alati reaktsioon, et kui probleemid kipuvad ülepea kasvama, siis tahan ära. Ära kaugele. Aga praegu ei saa. Mitte kuidagi kohe. Lähim variant Eestist minema saamiseks on vast märts-aprill.

Kuna mul on veel natuke aega tegeleda ainult iseendaga, siis ma otsustasin jälle kord heaks inimeseks hakata. Eile enne kontserdile minekut teatasin Dakile, et ma otsustasin olla vähem õel inimene. Daki oli sügavalt üllatunud, miks? Sisemine õelus ju toidab sind! Jaa, ma tean it makes me feel so warm and fuzzy inside. Aga kuna mul pole vaja, et karma mulle veel natuke paska kaela kukutaks, siis loobun sellest inimlikust rõõmust. See tähendab, et ma arvasin, et ma loobun. Aga siis hakkas kontsert ja sisemine õelus sai jälle toidet. Rolf Roosalust kiirgas geid, Bert pringi ei oska laulda, Lauri Pihlap pani “Earth songi” Justini võtmesse, mis värk oli Tanja Mihhailova kinnastega, eestlased on ikka väga tuimad inimesed.

Eih, kontsert oli tegelikult tore. Pärast mängisime Daki, Siki ja Tannuga Eestimaa mängu. Sain veel natuke õelutseda, mis lõppes sellega, et instant karma hakkas tööle ja ma kaotasin rämedalt.

Üleüldse olen igasuguseid mänge mänginud viimasel ajal.
Bismarck- neli tundi mängu ja viimane -24 punniga.
Nooled- jumal tänatud, et kui esimene inimene saab nulli on mäng läbi ja ei tea, kes kambast viimaseks oleks jäänud. Võitsin üks ühele mängus üks kord! Ma olen peaaegu veendunud, et mul lasti võita.
Monteka paadimäng- kunagi oli seal automäng. Esimest korda elus mängisin, aga pakkusin selle eest kaasvõistlejale kõva konkurentsi. Kolm korda napilt teine.
Piljard- Isver. Ma tean, et meil ei läinud hästi, aga ühe mängu võitsime tänu teiste näpukale ja teise…?
Texas Hold em- kogu aeg olid tikud otsas. (mis te arvate, et ma mängin sellise õnnega raha peale või?)
Alias- poole ringiga teised. Viimaseks jäänud paarist üks mängis esimest korda.
Eestimaa mäng- peale selle, et mul ei vea olen ma veel loll ka.

Kõigi nende mängude põhjal tehtud järeldus. Kui ei vea õnnemängus…. ei vea mitte kuskil. Unustage oma kabed ja maled ja armastused ja doominod ära. Võitsid inimesed, kellel veab ka igal pool mujal. Tõestatud fakt.

Ma nüüd mõtlen ennast heaks inimeseks, kellel ropult veab.

Dude, where´s my car?

Hommikul astun uksest välja ja külm jutt käib südame alt läbi kui ma kohe oma autot ei näe. Auto võib asuda kolmes kohas. Raudtee pool (enamasti), maja külje peal, kõrvalmaja ees. Ja kui ma just autost väljumist endale mälestusväärseks teinud ei ole (nt kukkunud auto kõrval olevasse lumehunnikusse, astunud eriti sügavasse lompi, löönud ukse kinni nii et küljepeegel kukub ära), siis kulub umbes kõva viis sekundit enne kui ma tean, kuhu suunda võtma hakata.

Lõunani on enamasti mu auto Laia tänava parklas või kui seal kohti ei ole siis spordihoone vastas üle jõe. Ma suudan oma auto asupaiga isegi Laia tn parklas ära unustada.

Peale lõunat on auto mul tavaliselt Magasini tänavas ja noh, isegi siis ma saan kreepsu kui ma hakkan koju minema ja olen ära unustanud, kas ma panin selle kirku poolsesse või Laia tn poolsesse otsa.

Käi jala, eks?

Suured plaanid meil tööl. Tahetakse selle kosmos-maa looga mingit eeskava teha. Midagi stiilis muudetakse sõnad ära ja siis keegi laulab. Kuna ma viibin päev otsa kõrvaklapid peas, kas muusikat või kliente kuulates ja ei viitsi väga aktivist olla, siis ma väga täpselt ei teagi mida korraldatakse. Enihuu, oli siis parajasti lugude vaheline tühimik ja mina kuulen, kuidas töökaaslane ülemusele kurtis, et selle laulu fonogrammi tahaks, aga seda ei ole kuskilt saada, aga Birgit oskab sünti mängida. Töökaaslane siis sama, kelle lapse ma klimberdama õpetasin. Põrgut, sellega minu muusikalised saavutused piirduvadki. Mina teen seda, mida kutsutakse plõnnimiseks. Mina plõnnin kodus omaette. Inimesi, kes mind on kuulnud mängimas aastate jooksul on u käputäis. Viimased õnnetud olid Siki ja Daki a see ka selle pärast, et ma olin just sündi saanud ja vaimustus oli nii suur.

Ma lähen vaatan kodus pulli pärast, kas ma saan sellest loost sotti või mitte. Krt, oleks siis mingit nootigi kuskilt võtta.

Täna on teisipäev

Hambaarstid hakkavad juba täitsa kahjutud tunduma. No pain or stress whatsoever. Isegi enne süsti tuimestavad su mingi tupsuga ära. Mina olen oma kaks hammast korda saanud täiesti tasuta. Üliõpilased.

Aga millest ma tahtsin rääkida oli tegelikult see, et miks ei tehta normaalseid ajakirju naistele. no kui päris aus olla, ma ei teagi, mis praegu saada on. Cosmopolitan, Marie Claire, Eesti Naine, Naisteleht, Naine, Naised, Naistele, Naistest… päääh, mis iganes. Kui sa oled ühte lugenud, siis võid julge olla, et järgmise ostmiseks pole mõtet raha kulutada. Kui sa loomulikult ei plaani remonti teha ja neid makulatuurina kasutada. Ei, makulaaturiks nad ka ei kõlba. Isegi ahju kütmiseks mitte.

Mina uurisin sellist lehte täna nagu maxim.com. Slideshowd olid väga head. See eriti “8 most Brutal Self-Sugery Scenes”. Näiteks on seal poole minutiline lõik sellest, kuidas tüüp saeb endal kätt otsast. Siis veel on seal veel sellist kraami, kes on kõige pandavamad vanaemad ja Hot women and the hideous men they love. Viimases on päris mõnusad kommentaarid.

Ma nüüd lähen vaatan, mida vahvat veel näidatakse.

PS- elu on ilus kui su vend tegeleb mingi asjaga, kus tal aegajalt on tasuta õllet ja muud nänni. Kuna viimase laari (kaks kasti) viis ta ema juurde, kust ma muidugi oma haarasin, siis olin ma sunnitud helistama ja tuletama talle meelde, et tal on vaene õde, kes joob ka õllet. Kusjuures sai veel valida kas võtad Carlsbergi, Kulda või Originaali. Pluss veel lapsetoetusena saadud latt suitsuvorsti. Õhtu tuleb ilus. Kookon, seriaalid, õlle, suitsuvorst. Mmmmm…