Vend on jobu!

No ei ole olemas!!! Kõige pealt helistatakse ja teatatakse, et ma võtan su auto mingi kell, sest su autol on konks. Küsid siis ärritunult, et kuidas sa tema arvates töölt koju peaksid saama, sest ühistransporti ei seedi ja peale tööd ei viitsi ka väga jala trippida kodu poole. Okei, saad siis kõik nii kaugele, et võetakse auto peale tööd ja organiseeritakse sind koju, lubadusega järgmine päev auto tagasi saada.

Täna. Telefoni vastu ei võeta, sms-ile vastatakse “Auto jääb täna siia. Ei jõua tagasi.” Põrgut!!! Minu lõunapaus läks luhta ja siis veel lisaks pean jala koju ka minema! Ma olen nii vihane praegu. Homme hommikul 8-ks tööle.

No tore, nii muuseas suvatseti mu telefonikõne vastuvõtta ja teatada, et auto saan ma alles homme. Ahv!

Advertisements

You will… I know!

Bettani mainis, et ma olevat oma tööga kohanenud. Ma ei ole kohanenud. Ma olen leppinud hetkel. Selles töös, mida ma teen on aspekte, mis mulle päris kindlasti ei meeldi ja millega ma ei tahagi kohaneda. Vaikselt vaatan kõrvalt, mis ja kus pakutakse. Kurtsin ka, et tahan teha tööd, mis oleks “hingele”. Bettani pakkus mu endise töökoha välja.
Mul oli just võimalus näha oma endisi töökaaslasi suvepäevadel ja üks neist kuulub ka mu parimate sõprade hulka, see oli täiesti hull. Vaata, et kogu õhtu arutati ülemuse “populaarseid” otsuseid, sest ülemusel on probleem, et keegi teda ei respekteeri ja tänu sellele lahmib vasakule ja paremale. RESPECT MY AUTHORITY!!!!!!
Praegune töökoht on rahulik ja vaikne, aga põhjust vigisemiseks ikka oleks. Eestlasel on alati põhjust vigisemiseks. Kas oleks naiivne tahta teha tööd, mis sulle tõepoolest meeldib ja huvi pakub? Mitte et ma teaks veel väga täpselt, mis ma teha tahan, seepärast ei vingu ka veel väga.

Totaalne laiskus on peal.Kaks vaba päeva oli ja neist jäi väheseks. Kui juba oleks august ja puhkus.

Tänane päev on möödunud vegeteerivas seisundis. Ilm segas magamist. Vahtida välkuvat taevast oli tore, aga sellele järgnenud raju oli nüüd küll natuke liiast. Keset kõige suuremat buurjat olin ma veendunud, et väljas sajab kive ja mu aknad pekstakse kohe sisse. Kui ma lõpuks magama jäin, siis vähkresin ma mingis kummalises mustade varjudega muinasjutumaailmas.

Sain ujuma eile lõpuks.

My mind is playing tricks…

Ma olen omandanud endale täiesti uue ja tõenäoliselt uurimist vajava häire. Selleks peab seletama, et ma vihkan oma mobiili äratust (“piiks” paus “pi-piiks”paus “pi-pi-pi-piiks”). Ma üritan alati haarata oma telefoni enne kui see jõuab “pi-piiksuni”.

Häire siis selline- ma magan, kuulen läbi une, kuidas mu äratuskell teeb esimese piiksu ja ma kraban telefoni, et see vaikima sundida. Aga telefon pole seda piiksu teinud ja kell näitab mingit x aega. Kui selline asi üks kord juhtus, siis ma mõtlesin, et ju siis oli mingi unevärk. AGA. See nädal ainuüksi on seda juhtunud juba kolm korda! Nagu, misasja?! Mingi peenemat sorti unehäire. Jube frustreeriv. Muudan helina ära. Ma lasin karjuda Mailel äratuse, aga ma kardan, et kui ma selle peale ärkan, siis ma tõenäoliselt värisen paar tundi veel pärast äratust või kui ma peaksin purjus olema, siis saab mu niigi vaevatud süda veel infarkti mõni hommik.

Tekst, mida Maile mul karjub mobiilis ei kannata kirjamusta.

Reedest

Reede oli minu lemmikpäev!

Jõudsin praazdnikult koju. Väike kõrvalpõige Selverisse, kus ma kuhjasin oma korvi head ja paremat täis. Köögis läks suuremaks praadimiseks. Sest kui pohmakanälg kallal, siis peab söök kogu aeg käepärast olema. Krabipallid, ahjukartulid, kalafilee, saiakesed, apelsinimahl.

Kuhjasin kogu kraami elutuppa arvuti ette ja kerisin ennast mugavalt diivanile kahe padja ja tekiga. Panin telefoni hääletuks ja alustasin Will & Grace´i teise hooaja vaatamist. Milline õndsus. Söök, tekk, seriaal ja ei mingeid kohustusi. Kella kolmest lasin paar tundi und ja vaatasin seriaale edasi. Õhtu lõppes kell 1 öösel. Kobisin voodisse ja veetsin tunnikese raamatu seltsis.

Chill, ma ütlen! Kavatsen samasuguse päeva korraldada esmaspäeval või teisipäeval.

Praazdnikust natuke

Endisi töökaaslasi oli hea näha. Oli tore ja vahva. Inimesed ei olnud grammigi muutunud. Minu arvates. Inimesed, kes olid enne vahvad ja toredad olid selleks jäänud ja inimesed, kellest sa juba teadsid, et ta on tüütu ja tobe ei olnud ka muutunud. Palju oli ka uusi inimesi, keda ma ei teadnud. Mulle meeldis enne rohkem. Siis kui kõik olid “omad”. Iseenesest oli rahulik olemine, sest põhirõhk oli eelmisele õhtule pandud.

Ujuma ma ei jõudnudki, sest vesi oli külm. Vähemalt sellise järelduse ma tegin kui poisid peale sauna vette hüpates kiljusid nagu tüdrukud.

Hommik!

Ilus hommik. Päike paistab. Eilne pudel laadaveini ei ole mu tervisele kahjustavalt mõjunud. Hommikune ärkamine läks üllatavalt valutult. Isegi tavalise hommiku kohta. Statoilist võetud espressokakao on viinud viimsegi une. Korterit oli lausa lust hommikul vaadata. Kuna õhtul praazdnik, siis sebisin endale hommikuse vahetuse, et varem minema saaks. Tõotab tulla vahva päev!

Laiiscus Condiites

Pean koristama. Venitada võib hommikul kella 8-ni, siis ma pean jälle tööl olema. Praegu olen ma avanud pudeli Selverist laadaveini (35.-, not that bad), vaadanud kohale jõudnud seriaale ja kirjutanud blogi. Kui nüüd veel keegi msnis ka mu busyst läbi murraks oleks vahva. Koristamine on kohustuslik, sest homme saan ma endale öömajalise. Kuna ma korralikuks hakkan?

Edit 23.52, kaks ja pool klaasi laadaveini ja 5 suitsu hiljem:
Kas teate kuidas on pimedas köögis koristada? Mina tean. Varsti. Progress: 2 osa seriaali ja poole meetri raadiuses koristatud diivanit.

Edit 00.44. x klaasi veini ja x suitsu hiljem:
Köök-olemas, WC ja vannituba ka. Rokin mööda elamist muusika rütmis lapp käes ringi. Enamus aega kulub kaasa lõõritamisele. Naabrite suhtumisest ei ole veel aimu. Ärr.. poogen!

Edit 01.05.vein otsas! suitsu veel jagub.
Põrandad veel jäänud. Vein on otsas! Nothing but myself distracts me. Krt, NÜÜD ei helista keegi, et teatada, et ta ei maga, NÜÜD ei saada keegi sõnumit, et miski seriaal imeb sajaga. Krt! Äh, põrandaid tõmbama.

Hää olla

Täna jälle ülevoolavalt hea tuju. Põhjuseid mitmeid. Üks suur põhjus on see, et Daki tuleb Tartusse!

Üks põhjus veel. Homme peab endine töökoht pidu. Mu praegune töökoht andis mulle pohmaka põdemiseks täitsa vaba päeva. Täitsa iseseisvalt. Ilma lunimata. Mul on sinna minnes ainult üks eesmärk. Ma tahan ujuda. Seal, kus praazdnik toimub on nimelt jõgi ja puha. Ma pole see suvi ühtegi korda ujumas käinud. See kui ma motivatsiooni üritusel tube´i pealt vette plartsatasin ja päästevestiga ringi hulpisin, ei lähe arvesse.
Päikse tõi päeva ka võimalik puhkuse saamine augusti alguseks. Sest siis on mul nii kiire- kiire ja töö lihtsalt segaks elamist.

Miski ei tööta

Google Reader ajab segast. Ta näitas eile, et Patsy on kirjutanud 10 postitust ja kõik saksa keeles. Lähemal uurimisel selgus, et ta neid siiski ei kirjutanud. Siis tal võtab aega maa ja ilm, et üleüldse näidata, et keegi on midagi kirjutanud. Nt. mul näitas 30 min-i tagasi, et Sebija on teinud sissekande, aga avades selgus, et ma olen seda sissekannet blog.tr.ee topist lugenud juba tunde tagasi. Sissekanne ise vabsee eile tehtud.

Blogger ei ole ka parem. Esimesele postitusele ei saanud pealkirja panna. Traavisin ringi ja abi andis Vabalog, aga pealkirja ei viitsinud panna. Teisele postitusele kirjutasin pealkirja, aga see kadus ära kuhugi. Näitab, et on olemas ja published ja puha. No mina ei näe. Ükskõik, mis teed pidi ma lähenesin oma blogile. Postitust pole.

Eks ole näha, kas see ilmub.