Sain pahandada, et ma ei kirjuta piisavalt palju. Aga , eks ma püüa ennast parandada.

Mu muidu vahva päeva rikkus tõsiasi, et ma ei tea arvutitest midagi ja ma olen enda oma korralikult tuksi keeranud. Hetkel teen skänni ja mind on siiani vistud selliste ilusate nimedega, nagu funlove, trojan horse dropper agent, lovegate. Ma ei jaga väga matsu aga tundub, et asi ei ole hea. Siis on mul miski dialog box, mis mind teavitab, et millegi aeg on läbi ja ükskõik kui palju asju ma ära kustutan, see tibla ära ei kao. Kiusatus on kogu kupatus aknast alla lennutada. Aga internet on elu ju!

Kuna täna oli ilus päev, siis ma tundsin ennast jube asjaliku ja teotahtelisena, nii siis võtsin kätte ja orgunnisin endale muusikakeskuse tagasi. Koju jõudes installisin selle kohe üles ja avastasin, et juhe, mis arvuti taha käib on nii lühike, et sülar peab teleka ees olema, et ühendada saaks ja kõik lähedal olevad pistiku pesad on hõivatud. Elimineerisin kõige vähemtähtsa elektrilise seadme-teleka. Lükkasin volüümi põhja ja istusin õndsa näoga diivanile. Rõõmu muusikast ei jätkunud kauaks, sest sadas sisse Patsy, kes oli huvitatud sünnipäeva piltidest ja siis tuli ka Tannu, kes oli huvitatud minu juures ööbimisest. Kui Patsy ja Tannu pilte vaatasid, helistas Daki ja teatas, et Tallinnas on sõda lahti ja et ma ei saavat üldse aru kui tõsine see on. Pärast Tannuga uudiste vaatamist ja uut reportaazhi Dakilt sain ikka küll.

Mind hullult häirib, et mu ajutine üüriline (maksab mulle suitsudes ja söögis) sattus siia sellal kui ma olen endale uued mänguasjad seotanud. Nimelt sain ma siis endale süntesaatori ja muusikakeskuse. Ma ei saa ju mängida nendega! Haa… ma ehmatasin Daki ja Siki päris ära kui nad mulle teisipäeval külla tulid.

Ma olin saanud paar tundi tagasi endale süntesaatori ja olin kogu selle aja klimberdanud ja avastanud põnevaid funktsioone ja… ühesõnaga ma olin nii sillas asjast, et ma peaaegu lausa füüsiliselt värisesin. Noh, ja nemad jõudsid kohale täpselt sellel hetkel kui ma olin ära õppinud Mika- Happy Endingu. Õhtu teemaks pidid olema tõsised asjad aga kuidas sa räägid tõsistest asjadest kui üks lollakalt naeratab kogu aeg ja ei suuda näppe pillist eemal hoida. Nii äge, nii äge, nii äge! Aga muidu oli meil tore-junk, õlle, prillid, eurolaulud.

Spooky, spooky, spooky- mu kõrvaklappidest tuleb Foo Fighters ja telekast samal ajal ka! Erinevad lood siiski. Ma nimelt ei saa kõvasti muusikat kuulata, sest Tannu magab. Niisiis telekas mute´il ja kõrvaklapp peas. Ei- muusikakeskusele ja sündile. Baah…

Nüüd on siis kaks asja, mis minus ülimat rõõmu tekitavad. Teadmine , et mul on võimalus kellegi ajudega mässata (oh, rahvas, informatsioon, eriti valgust kartev informatsioon on VÕIM!) ja süntesaator.

Advertisements

One thought on “

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s