Neetud hotell

Jalutasin hommikust sööma kui ma juhuslikult kuulsin pealt kahe töötaja vahelist vestlust. Öise vahetuse töötaja seletas rõõmsalt hommikusele vahetusele, kuidas tal KOGEMATA läks öösel suur alarm peale. No ei ole olemas. Ma ei suuda kujutada ette, kuidas tal see õnnestus! Mis ta mängis igavusest mingi nupuga, või?

Advertisements

Fire, fire, fire!!!

Nii karjusid täna öösel koridoris kellad, vähem kui pool tundi tagasi. Elagu hotell Portus! Täna ma lootsin, et ma saan magada rohkem kui 4 tundi. Mul oli nii kui nii raskusi magama jäämisega, sest kõrvaltoas elutsev tegelane, ma kujutan ette vähemalt häälte järgi, lihtsalt kargas oma voodi peal. Täpselt selline tunne oli mingi hetk, nagu ta oleks hüpanud peaga vastu seina. Seda kõike ajal, kus mul oli juba selline mõnus pooluni, mis pani mind voodist praktiliselt püsti hüppama, sest ma ei saanud päris täpselt aru, mis toimus.

Portusel on veel lisaväärtusi, peale korduvalt käima mineva tuletõrje kella. Esiteks parandatakse kogu aeg lifti. Ma ei ole päris kindel, kas see on hea asi, et lifitil pidevalt silm peal hoitakse või ma pean kartma, et lift mingi hetk sooritab võtte ja kukub pidurite puudumisel tühjusesse. Sõidan liftis kerge ärevusega.

Lõunasöögid.Päevapraad, mis õnneks on erinev iga päev ja mitte eriti rahakotti rabistav, samas kui võtan juurde latte, siis arve praktiliselt kahekordistub. Söök on ALATI ebarahuldavalt leige ja kui sa kiiresti ei söö, siis võid lõpuks avastada, et sa järad täiesti külma liha. Lubasime kõik suure suuga, et võtame see nädal kambapeale mikrolaineahju kaasa. Lisaks jahedusele on kohviku kokad tõenäoliselt kokkuhoidmise eesmärgil ostnud seakartuleid, mida nad siis suure kadedusega ka meiega jagavad. Ühes suures praes-keskmise kartuli läbimõõt u 2,5cm ja kogus -6tk. Esimesel õhtul käisin seal ka õhtust söömas. Praeks hakkbiifsteek, kaste oli topsis ja kartulid olid hakkbiifsteegi alla nii ära peidetud, et ma esimene hetk kartsin, et nad on selle lisandi unustanud. Prae hind-86.-

Soomlased. Kuna meil on enamuse päevast koolitus, siis nad on leidnud, et lähenemiskatsed kuuluvad hommikusöögi juurde. Uuh, ma parem ei alusta hommikusöögi teemadel.

Voodid. Ma saan aru, et hotellis ei pea olema suured voodid. Aga kui minu voodi on kodus ikka kolm korda laiem ja ma olen harjunud seda ikka terves laiuses ka kasutama, siis onju arusaadav hirm kui ma kardan, et võin kogemata öösel voodist maha veeretada. Õnneks olen ma toas üksi ja voodid on kokku lükatud. Uus hirm- kukkuda kahe voodi vahele.

Suitsetamisvõimalused. Puudulikud! Terve hotelli peale on üks suitsunurk…kolm lauda igal ühel kolm tooli. Asukoht võrratu. Söögisaalis üks samm lauast, kus suitsetada ei tohi. Loogilised tegelased. Meie suitsetame üleval katusel, seal on vaade merele ja laevadele (või praamid, misiganes).

Igatahes, olles teinud teile väikse tuuri hotellis Portus, püüan leida midagi konstruktiivset mida teha.

PS Positiivne asi. Mu uues toas on tunduvalt parem wifi leviala.

Vee seisukorrast Tallinnas

Siin on nii “kuiv” vesi. Ma tulen dušši alt ja pean panema kaks kihti kreemi, et mu nägu peast ära ei kukuks. Kui mu isal ja Dakil on kraanivesi, mida on täiesti võimalik juua, siis siin on see ikka väga hullu maitsega.

Ahjaa…

Eile käis Bettani külas- Mirgiga. Poiss on ikka täielik hurmur, võlus kõrvallaua soomlasi. Sai jälle elu ja inimesi lahatud. Viimasel ajal, kuidagi eriti üleval sellised teemad. Raske on inimesele nõu anda kui sa pole sellises situatsioonis varem olnud. Sry, Bettani. Aga muidu oli meil tore.

Varahommikune melanhoolia

Ma olen koolitusel, Tallinnas. Hotellis on tuba, kus ma olen üksi (teised on kaksi). Metsikult materjali on, kodutööd on, millest ma ei saa aru, sest need on sõnastatud nii lahtiselt, et võid sinna kirjutada peaaegu kõike (koolitaja samas ei aktsepteeri kõike jällegi). Muidu on OK aga enda sees on halb olla. Kell on 5.40 ja ma olen üleval olnud pool tundi.

Eelmine nädal oli päris vahva, kui jätta välja tunne, et see, mida ma õpin on ikka nii võõras teema. Tannu, Daki ja Rüblik käisid külas ja saime teada, et Tallinna hindade järgi on pool liitrit viina kell 22.30 hotelli vastuvõtus 560.-! Nii laisad me ei olnud siiski. Norde Centrumisse (edasi tagasi 400m)oleks võinud kasvõi taksoga minna ikka poleks sellist summat väljakäima pidanud. Rüblik ja Tannu käisid ära. Jala. Focus jäi pooleli, sest olid elulised teemad. Hommikul koristades, avastasin, et 1,5 liitrit viina on joodud ja koos mahlapakkidega ei mahu nad prügikasti ära. Jälle hea oli, et pohmakat ei olnud. Tannu ja Daki ei saanud sama väita.

Nädalavahetusel käisin Tartus. Väga sisutihe. Sai pidutsetud. Kõvasti sai lahatud elulisi teemasid. Sai tehtud kindlaks, et mõned inimesed teavad sind paremini kui sa ise. Kõiki, keda oleks tahtnud näha, ei näinud (sry Riinu ja Katzu). Tagasi Tallinnasse ei tahtnudki enam tulla.

Aga siin ma olen. Natuke õnnetu. Mul oleks motivatsiooni vaja. Tahaks panna kõik oma sõbrad ühte ruumi ja nendega pidutseda. Kui ma peaks sünnipäeva oleks see mõeldav. Neetud!

Koera lugu

Päevasündmused mõjutavad mind siia maani veel. Bussis sõites hakkas lausa paha vahepeal. Kuna paberit polnud, kuhu kirjutada, kirjutasin mobiili hullu romaani kokku. Algas pealkirjaga- kuhu koer on maetud. Tuli välja romaani lõpuks, et koer on maetud mitte eriti sügavale ja haisu järgi on võimalik asukohta kiirelt tuvastada. (Iroonia, Mailel oli labidas autos kaasas) Ja üleüldse ei tohiks koera üles niimoodi kaevata. Mis krdi kasu sellest on! Las koer olla seal kus on, ta ei tee seal kellelegi halba ja kunagi kõduneb ka tema ära! Aga üleskaevatud koer haiseb veel hullemini, onju? Ja üleüldse, kui sa mu koera käpid, ma kaevan ta välja ja matan kuhugi mujale sügavamale maha!

Muusika tegi head.

oodates plahvatust

Mind pandi täna paika. Maile ütles mulle midagi sellist, mis pani mu väääga sügavalt enda üle järele mõtlema. Ma ei ole ennast veel piisavalt kogunud, et sellest adekvaatselt kirjutada ja ma ei teagi, kas ma tahaks seda teemat siin tõstatada.

Vähesed inimesed loevad teisi nii hästi, kui tema seda teeb. Mõnes mõttes on see hirmutav, kuidas ta seda teeb. Sa ei saa kaua tema eest midagi varjata. Ta võib selle sinu käest välja uurida, ta võib sind lihtsalt jälgida ja omad (enamasti õiged) järeldused teha. Mailega on hea teiste inimeste üle arutleda, miks nad käituvad nii nagu nad käituvad. Aga kui ta sinu peal oma võimekust tõestab, võtab see jala ikka kergelt värisema küll, eriti kui ta tabab väga valusat närvi, mida ta ka tegi.

Aga ma nüüd lähen tagasi Tallinnasse põdema ja igast asjade üle järgi mõtlema.
Miks see peab nii raske olema?